| et | en | ru |      
Jüriööpargist Pargi ekspositsioon

Pargi ekspositsioon - ansambel

Jüriöö Mälestuspargi ansambel koosneb mitmest mälestusmärgist, hiiepuude alleest, vabaduselõkke platsist ning sammaste ja torniga vabadusekaarest ehk peamemoriaalist. Kõiki pargi eksponaate ja kohti ühendavad kivist laotud teed. 

Mälestuspargis asuvad memoriaalid ja tegevuskohad (rajamise järjekorras):
  • Jüriöö Ülestõusu mälestusmärk (EST: 23.04.1997) – mälestuspargi keskne element, maa seest tõusev 4 meetri kõrgune muistsete Eestlaste lahingumõõga kujuline raudmõõk ja mälestuskivi.
     
  • Mälestusmärk „Kõigile Eestlastele II maailmasõjas“ (EST: 31.12.1999) – mälestusmärk XX sajandi kõige julmemast ja raskemast katsumusest osa võtnud inimestele ning eelkõige kõigile eestlastele, kes võitlesid mõlemal pool rinnet. Eestlastele, keda küüditati, hukati, kes võitlesid metsas või kaugel kodust ning neile, kes olid sunnitud jätma oma kodu ja siirduma võõrsile.
    Mälestusmärgi autor: Signe Mölder
    Mälestusmärgi annetaja: Jüri Uppin
     
  • Eesti suurim sepis „Sõjasara“ (pargis alates 14.02.2002) – sepis on 7 meetrit kõrge ja kaalub üle 5 tonni. Valminud 5 sepa käe all.
    Sepise autor: Heigo Jelle 
  • Mälestusmärk „Vabadussõja võitlejatele“ – pühendatud kõikidele Eestlastele ja meie liitlastele kes võitlesid ning kannatasid eestlaste vabaduse nimel. Ainuke vabadussõja mälestusmärk Tallinnas, mis asub väljaspool kalmistuid (kuni vabaduse väljakul asuva vabadussamba avamiseni).
     
  • Jüriöö Pargi peamemoriaal, sammastega vabadusekaar (EST: 02.02.2007) – koosneb 15 sambast ja tornist. Sambad sümboliseerivad maakondi ning pidupäevadel lehvivad sammastel maakondade vapilipud. Igas maakonna sambas on nišid kuhu on kujundatud muinaslinnuste fragmendid. Fragmentide materjalid on toodud linnuste asukohtadest. Järjestus (vasakult paremale): Saaremaa (Valjala), Hiiumaa (Orjaku), Läänemaa (Lihula), Pärnumaa (Soontagana), Harjumaa (Iru), Raplamaa (Varbola), Viljandimaa (Lõhavere), Järvamaa (Merja), Valgamaa (Tõrva), Jõgevamaa (Kassinurme), Lääne-Virumaa (Pada), Tartumaa (Saadjärve), Ida-Virumaa (Purtse), Põlvamaa (Tilleoru) ja Võrumaa (Rõuge). Torn on 30 meetrit kõrge, mis on 100 meetrit vähem kui ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal planeeritud. Tornis põleb vabadusetuli. Tuli süttib siis kui Toompeal Pika Hermanni tornis langetatakse riigi lipp ning kustub lipu heiskamisel. 
    Arhidektid: Ferdinand Mäll ja Alar Oruvee
    Sammaste idee autor: Tarmo Kõuts
    Projektijuht: Jüri Uppin
     
  • Hiiepuude (mälestuspuude) allee – ülestõusu mälestusmärgist (raudmõõgast) ida suunal asuv noor tammik, mis pidulike tseremooniate abil täiendub uute tammedega, tulevasted hiiepuudega. Enamus tammedest on nimelised (puude kõrval asuvad kivid kuhu on raiutud puu istutaja ning istutamise aasta). 2009 aasta Jüripäeva seisuga kasvavad alleel järgmised nimelised mälestuspuud:
    1995.a. - Jüri Uppin, Tallinn (Tallinna Linnavalitsus), Riigikogu
    1996.a. - Vabariigi Valitsus, Lasnamäe Linnaosa, Jüriöö Pargi Fond (MTÜ Jüriöö Park eelkäija)
    1997.a. - Mõõga paigaldamine
    1998.a. - Ministrid
    1999.a. - Kaitseliit
    2001.a. - LC Tallinn City
    2002.a. - Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel
    2003.a. - Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts
    2006.a. - Rindemeeste Ühendus 
     
  • Vabaduselõkke plats – siin süüdatakse tseremooniatel pidulikult aupaukude saatel vabaduselõke. Vabaduselõke sümboliseerib Jüriööl süüdatud märgutulesid, millega ülestõusnud edastasid üksteisele märguandeid. Tuled süüdati tavaliselt kõrgendikel ja teistes hästi nähtavates kohtades. Nii tehakse seda ka Sõjamäe kõrgendikul.

 

 

Saurus CMS @ Veebimajutus.ee