| et | en | ru |      
Jüriööpargist Pargi ajalugu

Pargi ajalugu

Mälestuspargi eesmärk on austada rahva vabaduse eest võidelnud sangareid. Pargi idee ja asukoha nimi sõjamäe kõrgendik viitavad 1343.aastal aset leidnud veristele ajaloo sündmustele. 

Etapid mälestuspargi rajamisel:
 
· 1930.ndad aastad –
 
Esialgsete plaanide kohaselt sooviti rajada mälestuspark nimega „Sõjamäe hiid“, mis pidi täielikult valmima 1943. aasta veebruari alguseks, et pidulikult tähistada Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva ning Eesti Vabariigi 25. aastapäeva.
 
Hiie rajamiseks moodustatud Sõjamäe Kaunistamise Kommitee poolt välja kuulutatud kavandite võistluse võitis arhitekt Johann Ostrati (1894-1979) töö, mille alusel tehtud hiie üldplaan kinnitati 1936. aasta märtsis. Ostrati kava järgi oli Sõjamäe hiie keskseks kohaks urila, kus igavese tule juures pidid tulevikus toimuma pidulikud pärgade panekud ja teised tähtsad tseremooniad. Urila ligidale oli kavandatud hobuseraua kujuline lagendik, mis pidi mahutama 18’000 inimest. Samuti pidi seal asuma rahvuskangelaste kalmistu. Kõiki neid üksikosi pidi ümbritsema mets, kus äärealadel kasvasid okaspuud ja seespool lehtpuud.
 
Haljastuse rajamine Sõjamäe paesele pinnasele ei olnud kerge ülesanne. Selleks tuli puurida kõrgendiku pinnasesse 100 auku ning plahvatuste teel tekitada nii verikaalseid kui ka horisontaalseid pragusid. Sõjamäele veeti lähedal asuva raba servast 4200 kuupmeetrit mulda, kaevati 1200 meetri ulatuses magistraal- ja kuivenduskraave. 1936. aasta kevadel istutati kõrgendikule 3000 kuuske ja 300 lehtpuud. Haljastustöödel oli ametis 30-40 töölist. 1936. aasta mais istutati Sõjamäe hiide esimesed nimelised tammepuud. Teiste seas nimelised tammed riigivanem Konstantin Pätsile, Sõjaväe ülemjuhataja kontraadmiral Johan Laidonerile, eksriigivanem Jaan Tõnissonile jt.
 
Mitmesuguste segaste asjaolude tõttu peatusid ehitsutööd ja pargi edasiarendamine enne 1940. aastat. Senitehtu hävis järgnenud sõjas.


· 
Nõukogude okupatsiooni aastad –
 
1950. aastatel püstitati Sõjamõe ümbrusesse rohkesti ilmetu arhitektuuriga tööstushooneid. Uus Leningradi maantee kavandati sellisena, et see lõikus läbi omaaegse hiie. 24. oktoobril 1960.a. „Õhtulehes“ avaldatud artikli järgi oli Sõjamäe hiiest alles vaid üks 5 meetri kõrgune tammepuu.
 
1960. aastate II poolel asus seda trööstitut keskkonda korrastama Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring. Heakorrastustööde initsiaatoriks oli teenekas kodu-uurija Karl Laane, kes töötas sel ajal haljastuse trustis. Suurt vaeva nõudsid käestlastud territooriumi puhastamine ning puude istutamine paesele pinnasele.
 
Tänu kodu-uurijatele tekkis Sõjamäele väike pargike ning mis kõige olulisem, hoiti ära tööstuse laienemise plaanid.


· 
Taasiseseisvunud Eesti aastad –
 
Seoses Eesti taasiseseisvumisega uuesti päevakorrale kerkinud vabadusvõitlejate mälestuspargi rajamise idee jõuline taasteadvustamine Eesti rahvale toimus 1995. aasta kevadisel Jüripäeval. Jüriöö pargi naabruses hotellindusega tegelev ettevõtja, AS Susi omanik, Jüri Uppin korraldas Sõjamäel toreda rahvapeo, mille tähtsamaks osaks oli noorte tammede – tulevaste hiiepuude – istutamise tseremoonia. Kaunis kevadilm ning mitmekülgne programm meelitasid üritusest osa saama tuhandeid Tallinlasi ja külalisi.
 
1996. aastal asutati Jüriöö Pargi Fond, mille eesmärgiks sai varalise toetuse ja vahendite leidmine Jüriöö Pargi väljaehitamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks. 2000. aastal sai fondist mittetulundusühing.
Saurus CMS @ Veebimajutus.ee