| et | en | ru |      
Jüriöö ülestõus Ajalugu

Ajalugu

23.04.1943 – HARJU MÄSSU LAHTIPUHKEMINE (Luiga 1924, 65-75)

Jüriöö ülestõus algas Harju mässuga. Saksa Ordumeister, sõjavägede ülem, oli oma sõjaväega eemal Pihkva piiril pihkvalasi tagasi tõrjumas, kui Harjumaal puhkes mäss. Mäss oli pikalt ettevalmistatud ning ammu oodatud, kuid äreva meelsuse tõttu puhkes 8 päeva varem kui oli eesti vabadusliikumise juhtidel kavatsetud. Mäss libises mässujuhtide käest algusest saadik ära!
 
Mäss algas Harjus 1343. aasta jüriööl, levides kiirelt. Eestlased toimetasid kiirelt, võrdlemisi hästi korraldatuna. Esimesena rünnati Padise kloostrit. Edasi suundus 10’000-14’000 meheline eesti vabadusvägi Revali suunas. Diplomaatilised käskjalad saadeti liitlaste juurde Pihkva ja Leetu ning mujale sündmuste õigeks valgustamiseks. Erilised kiirkäskjalad saadeti Soome Turu ja Viiburi vogtide juurde, et kiirustada abivägede tulekut. Rootslastega oli toetamise kokkulepe saavutatud juba varem.
 
Edasine eesti vabadusliikumise tegevuskava nägi ette kahe koondumispunkti moodustamist. Esimene ja peamine koondumispunkt oli Revali all, kuhu pidid liituma Soome-Rootsi abijõud Viiburist ja Turust. Teine mässu vägede koondumispunkt oli Haapsalu, see oli hästi avatud Rootsi abivägedele ning kontakti loomiseks saarlastega. Lõuna-Eestis oli koondumispunktiks Otepää, kuhu oodati ka abijõude Pihkvast.  

 
14.05.1343 – Tegevus praeguse Jüriöö Pargi maa-alal (Renner-Hoeneke kroonika)
 
14. mail 1343. aastal peeti Sõjamäel, praeguse Jüriöö mälestuspargi aladel maha otsustav lahing Liivi ordumeistri Borchard von Dreileveni raudmeeste ja eestlaste maleva vahel. Ülestõusnutele tehti ettepanek alla anda, millega eestlased ka nõustusid. Samaaegselt seati aga orduvägi salakavalalt lahgingukorda ning tungiti ülestõusnutele kallale (Selirand ja Siilivask 1996: 92). Vihases lahingus langes 3000 eestlast ja ainult osa malevast suutis end päästa taandumisega Sõjamäe rappa.

 
Miks toimus ülestõus just Jüriööl ? (Kello 2002, 28-31)
 
Eesti rahvatraditsioonis on Jüri suvetooja. Jüripäev on esimene suvepäev, looduse ärkamise püha. Jüripäevast muutuvad ööd valgeks. Jüriööl alustab mets kasvamist. Suuri puid võib ainult jüripäeval istutada, siis lähevad nad kasvama. Jüripäeval avaneb ilm uuele elule, loodus läheb lahti, kari lastakse välja jne.
 
Draakonitapja ja süütu neitsi päästja Püha Jüri legendi oli kristlik kirik mõtestanud ümber ristiusu sümboolse võiduna kurja üle. Kui üles tõusti jüriööl, siis astuti sümboolselt vastu kõigele kurjale ja pimedusjõududele. Maarahvas ja linnarahvas heitsid end üheskoos Püha Jüri kaitse alla. Püha Jüri oli muide ka Tallinna Mustpeade vennaskonna, linna kaitsjate, esialgne kaitsepühak.
Saurus CMS @ Veebimajutus.ee